Sunday, April 3, 2011

Depressiivne väikelinn...

Hey! Kevad ju!? lõpuks, mõnus kohe päikest näha. Viimasel ajal on kõik allamäge läinud. Mitte minul muidugi aga eluarusaamal.Midagi ei muutu kõik on sama ... koguaeg lihtsalt . Inimesed jäävad vanemaks aga see linn ei muutu mitte kunagi . Elada ei lasta .... isegi su trenne arvustatakse. Kõik on teistepoolt paika pandud . Mida ma tegema peaks ... heameelega koliks minema siit. Vaheldust on vaja. Kõik teavad siin kõiki . Mängivad sõpra tegelikult seljataga panevad niimoodi tanki et ise ka ei usu. jutud lähevad liikvele enne kui midagi toimunud on.Vihakan seda elu siin. Sõbrad kõik on head aga see milline ühiskonnakorraldus siin on ,  lihtsalt vastik. See nädal õpetas mulle elus midagi väga tähtsat. Ei hakka nimesi ega muid asju nimetama , aga kui keegi tunneb ennast puudutatuna , siis tundku süüdi ennast.Kõik kes te olete kahepalgelised ja teete endarust kõike õigesti. Palun lõpetage see , lihtsalt mõttetu . olete ainult endakasupeal väljas ...Te olete lihtsal üks suur null. MA näen kilomeetri kauguselt ja teist läbi.  Pole nädal trennis käinud , ilmselt ei lähe ka enam . Hakkan midagi kasulikku tegema. Mõttetu on se elva , ei julge liigutada ka ,sest iial ei tea kes kust välja hüppab ja oma märgi jätab sellepärast et ma lihtsalt ei saanud/jõudnud kuhugi tulla.Pärast olen veel ise süüdi ,et mingid jutud on . Ma olen veel nii noor aga juba pressidakse igast ilmakaarest sind.Kokkuvõttes ütlen seda ,et midagi ei muutu ainult inimesed jäävad vanemaks, jutud sellest ,et inimene muutub koguaeg on vale. Ei oska enam oma mõtteid sõnadesse panna ,sest seda ei saa jutustada ,seda peab ISE LÄBIELAMA. nägemiseni!

No comments:

Post a Comment